Reisiseltskond on sama, mis 2013a Hispaanias, reisi pikkus ka samas suurusjärgus (11päeva), kontseptsioon ka ikka sama mis alati - liigume omal käel (ratastel), ligikaudne teekond planeeritud, püüame laias laastus sellel püsida, kuid väiksed ajanihked ja suunamuutused on lubatud.. samuti, väga oluline - reisime Itaaliasse esimest korda, seega peame olema valmis reisijumalale kõvasti nn lolli-turisti-maksu maksma - et see reis ikka kenasti sujuks :-)
Easyjet lendab otse Tallinnast Milanosse, sõiduaeg 2h 50min. Päris parasjagu, et mõtiskleda ootuste üle Itaalia suhtes. Saapamaa, makaronimaa, Rooma Impeeriumi varemed.. Napoli, Vesuuv.. Sitsiila, Etna.. Itaalia maffia. Rooma, Vatikan. Toscana (tahaks kirjutada Toskaana, aga Eesti Keele Instituut soovitab kõik kohanimed kirjutada nii, nagu nad originaalis on. Kas Sitsiilia peaks ka siis olema Sicily - võta kinni.. :)
Mis veel Itaaliaga seoses mõttesse tuleb.. Amalfi Coast. Dolomiidid. Kuulsad Itaalia lauljad ja heliloojad. Lavazza, Illy, Segafredo - kohv olla Itaalias maailma parim, kavatsen proovida. Torino taliolümpia. Capri saar enda veealuste koobastega. Moepealinn Milano. Colosseum Roomas. Veneetsia. Ja ikka nõnda edasi.. lend ja õhkutõus on selline täitsa kena jätk lennujaama lõhnavale ja luksuslikule meeleolule. Easyjet pakub lugemiseks samanimelist ajakirja, lappan seda maailma kõige rahulikumas tempos, sisusse mitte üleliia süvenedes; sisuks on põhimõtteliselt üks lehekülg "reisimine on lahe"-juttu ja teine lehekülg "ostke nüüd" -juttu..
Kuid kolm tundi läheb kiirelt ja nii me Malpensas oleme. Maandumine on sujuv, pagas saabub kiirelt (käsipagas tuli enne lendu ära anda - ei mahtunud kõik salongi). Ilm on ees suvine (26 kraadi) ja kollase mikrobussi (Centauro) leiame kiirelt. Viis minutit sõitu ja oleme kohal rendiautofirmas. Milano Malpensa (MXP) asub Milanost ca 50km kirdes. Sealt veel edasi veel viie kilomeetri kaugusel Somma Lombardo linnaservas oleme nüüd sõiduvahendit kauplemas.
Auto on kaasaja hobune ja kes ei tahaks hea hobusega sõita. Eelarve seab siiski piirid, kuid oleme arvestanud selline enam-vähem korraliku diisliga, nagu nad alati on seni reisidel olnud (kui UAE 2.5l bens/automaat välja arvata). Autot broneerides lubati meile "Fiat Tipo or similar".. noh, huvitav oleks ju Itaalia autoga sõita, kui juba siiamaile asja on. Kaks päeva enne reisi algust tuleb meilile kiri: Confirmed car - Peugeot 308 1.6 Diesel. Oleme rahul - Peugeot 308-ga sõitsime 2013a Hispaanias ka ja see oli väga asjalik liikur. Niisiis peale koopiaid id-kaartidest ja lubadest ja pangakaartidest saame võtmed kirjaga "Fiat".
Itaalia tsirkus algab nüüd ja praegu - nupuvajutus puldile avab Fiat 500L (=muhvimobiil) uksed. Võtmehoidja teisel küljel on kirjas 1.3D, 75hp. Niisiis, tahetakse meile anda ratastega külmkappi, millel on viiskümmend viis kilovatti. Leiab aset järgmine vestlus:
H: "Vabandage, see ei ole meie auto. Meil peaks olema Peugeot 308"
R: "See on kindlasti õige auto. Meil siin ei ole Peugeot 308' ".
H: "Ei ole õige auto.." näitan talle meili, kus on kirjas Peugeot 308.
R: "Kus te sellise meili saite?"
H: "Teie ise saatsite".
Esindaja peab pikalt aru, kaob korraks kontorisse ja tuleb siis tagasi "See siin on ikka teie auto. Meil teistsuguseid hetkel ei ole". Vaidleme vastu, et maksime parema auto eest - Fiat Tipo oli algselt lubatud.
R: "Fiat Tipod on kõik kahjuks väljas" (selja taga on 2 Fiat Tipo't). "Saate 500L - vaadake, kui kena ja ruumikas see on".
H: "Me ei taha seda, vaadake mis mootor sellel on. 1.3 55kw?.. Mäest üles minna ei jaksa".
R: "See on väga hea mootor! Üks parimaid, mis meil siin Itaalias on."
Vaidleme seal niiviisi, neiuke käib aeg-ajalt kontoris nõu pidamas kellegagi ja aeg kulub. Tuleb lõpuks tagasi ja küsib "Missugust autot te siis tahate?" Meie vastu, et Tipo oleks hea küll (2019a Tipo on päris selline hmm väike-keskklassi masin, pikkus 4.57m lausa). Neiuke vastu, et seda tipot ei saa, see on universaalkerega, kallim masin.. küsime veel Ford Focuse kohta. "Automaat, maksate veel rohkem juurde".
Vaat nii! Fiat 500L naksitrallide auto saate, kui loodate sellist enamvähem okeid keskmise suurusega masinat saada. Reisijumalale maksmine algab nüüd ja kohe - kuid kuna 500L ja Tipo erinevus on nagu Ford Ka ja VW Passat, siis olgu nii.. teater ei saa sellega kaugeltki läbi, kuna valitud Tipo on koristamata ja tagaiste logiseb (keegi on lahti kiskunud selle). Ja läheb edasi:
H: "See auto on kehvalt koristatud ja tagaiste on lahti" (taustal vaatab kogu komödijanti koristajatebrigaad, kes enne igavusest varbaotsaga jalgpalli togisid).
R: "Te kindlasti eksite. Auto on koristatud ja ideaalses korras". Näitan talle tolmujutte autokerel ja kruusa põrandal, lisaks logisevat tagaistet. Niiviisi puust ette ja punaseks, see toimib. Neiuke saadab auto brigaadile koristada ja tuleb pisarsilmi tagasi:
R: "Kas te ikka näete? Kõik meie firma töötajad on põlvili, et teie auto korda teha.."
H: "Miks te siis enne korda ei teinud?"
R: "See oli ju põhimõtteliselt korras.. .."
Kümme minutit ja auto läigib. Neiukene naeratab särasilmi ja teatab selges inglise keeles: "Sorry for all of the touble, sir! Welcome to Italy!" Rahu on lõpuks maapeal - kirjutame veel seitse korda kuhugi alla ja saame võtmed. Auto paistab päris äge - ikkagi Fiat, itaallane :-) Korralik suur Fiat Tipo Estate, 1.6 diisel, 88kw - see peaks jaksama mäest üles ka minna (reisi ajal veendume, et jaksab küll, mootor on aus). Auto on pea uus, sõitnud 10127km. Rendifirma on Centauro - parima reitinguga Milano lennuvälja teenusepakkujatest (lasen nime guuglist mitu korda läbi - igasuguseid juhtumeid räägitakse pea kõikide, ka väga tundud rendifirmade kohta. Kui täiskaskoga rent võtta (omavastutus 0 olenemata kahju tüübist), on probleeme üldiselt üsna vähe).
Järgmine peatus on esimene supermarket, mis teele jääb - et lihtsalt veidi süüa ja muud esmavajalikku osta. Il Gigante ostukeskus on sealsamas lähedal paari kilomeetri kaugusel - peatume siin reisi alguses, ja samuti reisi viimasel päeval. Teen algust kohvimaitsmisega - et asi selge oleks, võtan igalt poolt sama joogi, Cappuccino, eks siis ole näha, mismoodi teda erinevates kohtades serveeritakse ja kuidas maitse on. Il Gigante (kohvik on "A Modo Mio") Cappuccino maitseb hea ja hind on 1.40. Võrrelda veel millegagi ei ole, kuid kena algus.
Põhja-Itaalias on palju ilusaid järvi, üks kuulsam kui teine. Tahaks mõne neist ära näha - ja alustame sellest, mis lähim on - Como. Päris Šveitsi piiri ääres, järv näeb kaardil välja nagu tagurpidi Y ning kaldad on mägised ja kõrged. Como on Euroopa sügavuselt (max 425m) viies järv Euroopas (esimesed neli asuvad Norras). Valgus on mägede vahel alati eriline, eriti hommikul ja õhtul. Peegeldav järvevesi võimendab seda kõike - mõjub lausa maagiliselt, eriti kui järve kohal udu ka on hõljumas..
Como järve ääres võib vabalt mitu päeva-nädalat veeta - puudu ei jää ei silmailust ega kultuurist. On väikseid parke, ajaloolisi hooneid, hubaseid söögikohti ja mäetippe, mille otsast avanevad imelised vaated. Rahvast on järve kaldal elanud juba iidsetest aegadest, praegusel ajal pakutakse püsielanike arvuks Como järve ääres ca 71,000 inimest.
Märkamatult on päev õhtusse saanud. Fotod järve äärest võtame üles kusagil kella 7-8paiku õhtul. Väljas on endiselt soe, 20c ringis; liiklus mööda kaldaäärset kulgevat teed on vilgas ka veel pimeda saabumisel. Võtame aega ja vaatame mismoodi elu õhtusel ajal järvekaldal kulgeb. Palju on jooksjaid ja jalgrattureid, mõni üksik spinninguga kalamees proovib kaldaserval õnne. Erinevas suuruses alused liiguvad üle vee vastaskaldale ja tagasi. Elu käib, hoolimata pimeduse saabumisest - nagu vahemere ääres ikka.
No comments:
Post a Comment