II - Como & Garda järved

Hommikul alustame sõitu vara, et hommikuse valgusega mõned fotod teha. Onno asub järve teisel (Lecco-poolsel) Y-harul ja sealt on järvele hea vaade nii lõuna- kui põhjasuunas.
Kell 6:28 päike veel tõusnud ei ole, kuid mägedepiirilt veidi valgust juba paistab.

Kohvipoed avatakse juba enne kella seitset - Onno's astungi ühte neist sisse ja palun tassi cappuccinot. Hea rahvusvaheline sõna, kõik saavad aru, isegi kui sa itaalia keelt ei räägi. Leti taga üldiselt inglise keelt räägitakse; noored suht vabalt ja vanemad generatsioonid mitte kuigi palju. (Eile reisi alustades Il Gigante supermarketis müüjanna pani kassas järjekorra seisma, et meile itaalia keele sõnu õpetada - lasi kassaaparaadist riba puhast paberit ja kirjutas sinna tere hommikust ja aitäh ja headaega :-) ) Onno's on cappucino väga hea - hiljem siit taas lõuna paiku mööda minnes võtan veel ühe tassi. Hilishommikul on inimesi veidi rohkem liikvel - kes teeb tervijooksu, kes sõidab ratast. Pinkidel istuvad inimesed niisama järve ilu vaadates ja kohvi juues. Veepind on vaikne, tuult on vähe või üldse mitte.

Bellagio asub Como Y-tähe keskel, seal kus kaks haara kokku saavad - sinna nüüd suuna võtamegi. Ümber järve kulgev põhimaantee on kohati väga kitsas ja hein sahiseb vastu autokeret, kui vastutulijast möödumiseks võimalikult teeserva hoidma pead. Endiselt on näha küllalt palju liikureid Šveitsist, samuti Saksamaalt ja Hollandist; Prantsusmaa ja Hispaania numbrimärke näeme pigem harva.

Bellagio ajalugu on pikk ja kirju, kuid asustamisajaks peetakse ca 700a e.Kr kui siia tekkisid esimesed külad; enne seda on küll inimtegevuse märke näha, kuid püsivat asustust mitte. Como ääres liikusid roomlased, kreeklased, mitmed kohalikud hõimud. Hiljem tulid põhjast barbarid ja frangid ja aja jooksul tekkis ümbruskonnas mitmeid (kuning)riike - alati oli Bellagio strateegiliselt oluline asupaik. Viimastel sajanditel on Como järve ümbrust hinnatud hea kliima pärast (suvel mitte kuigi palav, talvel suhteliselt soe). Internetist infokillukesi sirvides mainitakse ära terve hulk kuulsaid näitlejaid, lauljaid ja sportlasi, kes on hiljuti siinkandis elanud või elavad praegugi.

Peale hommikust jalutuskäiku Bellagios liigume tagasi Lecco suunas. Plaan on vaikses tempos (mitte mööda kiirteid) Garda järve suunas liikuda, väikeste spontaansete fotopeatustega. Päev on soe, 25c ringis, korralik Eesti suvi. Proovime kohalikku jäätist, tehtud Itaalias (poeletist jäätist valides on väga palju Saksa toodangut). Gavardo's võtame kehakinnituseks korraliku portsu kebab'i - maitsel ei ole viga, kuid liha on hullult soolane. Garda äärde jõuame poole viie paiku õhtupoolikul, esimene peatus Maclino asulas, seal on teeservas pikk-lai-mahukas parkimisala.

Fotodtehtud, liigume mööda kallast põhjasuunas edasi. Imetlemist on, nii vaadete kui arhitehtuuri osas. Palju on ilusaid villasid koos suursuguste aedadega, mäed taustal mõjuvad salapäraselt ja suursuguselt, lisavad vaadetele olulise mõõtme. Peatume mitmes kohas, maitseme cappuccinot (endiselt väga hea) täiendame toiduvarusid. Tänavapildis hakkab silma telefoniautomaat, mis töötab :-) Nurgapealses kohvikus on reas mänguautomaadid (töökorda ei kontrollinud :-). Teede rajamine järve äärde on kunagi ilmselt päris keeruline protsess olnud - väga järskude mäenõlvade puhul on rajatud tunnelid läbi mäe. Garda järv on põhja-Itaalia veekodudest suurim, avarus on silmaga näha, lõunapool ühelt kaldalt teisele näeb vaevu-vaevu, vahemaa ida- ja läänekalda vahel on kusagil 12-13km.

Üsna hiljuti on avatud ~2.5km pikkune promenaad järve idakaldal (peale Limone sul Garda't põhjapoole), võtame aega selle õhtupoolikul läbi kõndida. Rannajoone üldpikkus on ~158km - nagu ka Comos, on siingi praamiliiklus tihe, vastaskaldale jõuab veeteede kaudu oluliselt kiiremini, kui autoga ümber järve sõita. Garda on ka kolme maakonna ristumispunkt - läänekaldal on Lombardia, idakaldal Veneto ja põhjatipus Trentino.

Põhjakaldal Riva del Garda's ja Torbole's on jälle tõeline vahemerelik melu - tänavad rahvast täis, kohvikud-restoranid rõkkavad, inimesed on välja tulnud, et veidi keha kinnitada ja juttu ajada. Pikemalt ei peatu (kus küll leida parkimiskoht? :-)), kuid läbi autoakna on tunda nii vahemereköögi lõhnu, kui ka peeneid parfüüme ja tubakat. Ilm soosib mõnusat äraolemist väljas, sooja on õhtupoolikul 24kraadi. Ületame Sarca jõe, mis on järve suubuvatest jõgedest suurim. Garda järv arvatakse olevat tekkinud liustikust ca 5-6 miljonit aastat tagasi. Suurim sügavus on 345m - nii et madal :-) Como'ga võrreldes. Öömaja leiame idakaldal Navene' lähedal. Hotell (Vela Azzurra) lubab vaadet järvele - tõepoolest, läbi võsa natuke midagi näha on. Päeva läbisõit 270km.