Kaheksas reisipäev. Äratus kell 6.50 ja plaan on täna ringi vaadata Monte Argentario poolsaarel. Hommikusöök on kena, ikka korralik valik ja värskeltvalmistatud cappuccino (maitseb väga hea - kange ja aromaatne). Suhtlus hommikusöögis käib peamiselt žestides ja jah-ei tasandil :-) endiselt ei ole keelebarjäär probleem, peamine info saab vahetatud.
Ja liikvele! Pooslaar on lähedal, kilomeetrit kümme-viisteist. Plaan on maalapile päripäeva ring peale teha ja nii läheme läbi Orbetello viiva tee Porto Ercole suunas. Esimene fotopeatus ongi vahetult peale Porto Ercole't - hommikune vaikne vahemeri ja päikeseline ilm mõjuvad värskendavalt. Edasi on Il Carrubo'ni veeremine päris ladus, sealt me sõiduautoga siiski läbi ei pääse - maasturitele meeldiksid need teed rohkem. Ratastel tulevad ka vastu kohalikud - küsime teeolude kohta, kinnitavad, jah, siit edasi on päris karune tee.
Mis muud kui ots ringi ja tagasi! Teiselpool saart on Porto Santo Stefano, sinna ka kohale jõuame ja mõne tunni kohapealset elu kaeme. On pühapäev ja vahemereolemusele lisandub mõõt pühapäevaolemust - see tähendab, inimesed lasevad 24kraadisel soojal sügispäeval enda rahulikul sammul mööda mereäärseid teid kanda nind ei kiirusta mitte kuhugi.. Ega meil teistmoodi ole, ikka samas rütmis. Kaks tundi kolame ringi nagu ajaviitmise suurmeistrid. Kerre keerame vahepeal türklaste pitsalõigud ja muu aja täidab kohaliku elu vaatlemine ja arutelu teemadel, kas vesi on ikka piisavalt puhas/selge, ja huvitav mis kala see niisugune siin sadamaservas ringi ujub.
Piombino on järgmine mõtteline sihtkoht ja kulgeme mööda rannaäärseid väiksemaid teid. Järgmine peatus on Mirrolino rannas, laseme päiksel ja merekohinal kahte väsinud reisiselli tsipakene turgutada. Oktoobri algus on nagu meil juuli keskpaik, täitsa selline korralik suvine ilm - kohalik elanik oskab sellest samuti lugu pidada, praeb end liivaribal päikese käes või loobib lendavat taldrikut või mängib võrkpalli.
Piombino'st põikame samuti läbi, õhtupoolikul hulgume ringi linna lõunatipus, Viale del Popolo tänaval. Sealt on päris hästi näha Elba saart, linnulennult asub see kusagil kaheksa kilomeetri kaugusel. Elba teisest servast võiks selge ilmaga ilmselt Korsika rannikut näha - või vähemalt Elba kõrgeimast tipust (Monte Capanne, veidi üle kilomeetri kõrge). Elba olla kunagi iidsetel aegadel olnud maismaaühenduses Korsika ja Itaaliaga ja 1814a saadeti siia asumisele Napoleon, kes siit mõned kuud hiljem Prantsusmaale põgenes.
Hiljem läbi Livorno linna sõites satume järsku alale, kus mõlemal pool maanteed on uute autode parklad, nii kaugele kui silm ulatub. Uurime asja Guugli kaartidelt ja tõepoolest, siin asub Itaalia suurimaid sadamalinnu. Ei hakanud autosid ükshaaval üle lugema, aga kümneid tuhandeid neid siin paistis olevat küll, väga kena, Itaalia on uute autodega kenasti varustatud. .. Just täna on see päev, kui saan maitsta parimat kohvi seni - see on Da Giunone väikeses kohvikus, Montemagno külakeses - peatume seal hetkeks õhtupoolikul, et selga sirutada ja öömajavariante kaaluda. Cappuccino hind on endiselt mõistlik, veidi üle euro. .. Päeva läbisõit 308km.
No comments:
Post a Comment